« Tagasi
JÜRI
Jüri kiriku suhteliselt madal ja rohuroheliseks värvitud tornikiiver jääb suurel Tallinn-Tartu maanteel sõitjale märkamatuks, samal ajal kui Jüri asula majad väikse vahemaa tõttu ometi teele kätte paistavad. Kirikuaia ja Jüri tammiku põlispuude tihedad kroonid peidavad väheldase kiriku oma varju.
Praegune Jüri kirik, mis pühitseti 15. detsembril 1885, ehitati paljude pseudogooti stiilis hoonete ja Iisaku kiriku ehitaja, Kuusalu kiriku ümberehitaja, Tallinna linnanõuniku ja muinsuskaitsekomisjoni liikme parun Friedrich Axel von Howeni (1845-1911) 1884. aastal valminud projekti järele samasse paika, kus lammutamiseni oli seisnud keskaegne pühakoda. Siin, nagu Harju-Jaanis, Juurus ja mujalgi Harjumaal, lagunevat vana kirikut alles ei jäetud ega tehtud mingeid ülesmõõtmisi, mis oleksid muinsusest vähemasti arhitektuuriloossegi jälje alles jätnud. Vaid asjaarmastaja detailitäpne joonistus annab ettekujutuse, milline praeguse kiriku 1884. aasta augustis vundamendini mahalammutatud eelkäija Jüris välja nägi. See oli, tõenäoliselt 14. sajandi keskpaiku ehitatud, kolme kandekonsooliga nelinurkse viilutorniga ühelööviline, Harjumaal haruldane kolmetraveeline, nelinurkse kooriruumiga hoone. Tornikellad (vanim on hiliskeskaegne), kaks renessanssstiilis kroonlühtrit ja veel teisigi kirikuriistu on vanast pühakojast alles, samuti üks siledaks kulunud pealispinnaga keskaegne hauaplaat peaportaali mademena ja teine, hilisem, eeskoja põrandas. Tallinnasse Ajaloomuuseumisse on sattunud haruldane tinaraamides tillukeste maalitud ruutudega aknakatke, millel akantuskujunduses vappe, inglivanikuid ja nimekartushe, teiste seas ka kohaliku kuulsaima pastori, Piibli eesti keelde tõlkija Anton Thor Helle nimekartush (H. Anthonij Torhelle. Pastor an Diser Kirgen), kaunistatud inglipea ja maskarooniga. Klaasimaaling kannab daatumit 1718.
Jüri kirik on nii välis- kui ka sisearhitektuurilt stiiliühtne neogooti ehitus, kandes endas paratamatult ka pseudostiiliga kaasnevaid nõrku külgi. Esinduslikud on küljefassaadid, mille dominandiks kolm avarat teravkaarset eri kõrgusele paigutatud akent. Inglise tuudorstiilist on järeleaimatud vägagi omapärased kiriku siseruumi katvad puidust ristroietega rippvõlvid. Stiiliühtsesse kujundusse kuuluvad samuti puitpitsilise võrega altar maaliga "Kristus ristil" (C. Greger) ja võidukaare lõunaküljel kõrguv kantsel, oreliprospekt ning hiigelsuur puidust kroonlühter. Lae 1935. aasta paiku rahvuslike aadete innustusel valitud värvilahendus - võlvid sünkjassinised mustjaspruuniga, teeb Jüri kiriku interjööri küll kordumatuks, aga mitte rahulikuks ega helgeks.
Jüri kirikuaia hauatähiste seas on hulganisti omapärase kujuga, suhteliselt õhukesest paekivist riste 19. sajandist. Siin on leidunud erakordselt mitmekesine valik talupoeglikke sepisriste, sealhulgas katusriste. Kirikuaia sajanditepikkust vanust tunnistavad ratasristid, üks neist, jalami kartushi-laadse kujundusega ratasrist aastast 1685, on müüritud kiriku kagupiilarile. "250 aastat eestikeelset Piiblit. Tõlkis Anton Thor Helle, Jüri kiriku õpetaja 1713-1748. Tänuliku meelega Piiblile ja Jumala hoidvale armule mõeldes EELK Jüri kogudus ja Eesti rahvas". Need sõnad on graniiti raiutud hiigelpaksu pronkspiibliga mälestusmärgil, mis Jüri kirikuaias kõrgub aastast 1989. Teist sellesarnast monumenti ei leidu.
Loe ka:
Jüri koguduse elust-olust (Jakob Aunveri raamatust "Aastate kestes")
--------------------------------------------------------------------Jüri kiriku nimi olnud enne Else kabel. Jüri kiriku tornis on kaks kella, teine suurem, teine vähem. Siin on ammust ajast see pruuk neid kellasid hästi ilusti kordamisi lüüa, mis naabri kirikutes kuskil ei tehta. Kellad pidada siis ütlema, suurem "talled" vähem "tulge". Eesti Kirjandusmuuseum. H II 58, 28 (19) < Jüri. J. Saalverk --------------------------------------------------------------------
Jüri kirikut ehitatud ja ehitatud, aga kirik ei ole kudagi wiisi walmis tahtnud saada. Mis päewa ehitatud, vajunud ööse maa sisse. Wiimaks läinud meister targa käest nõuu küsima. Tark annud mehele seitsmet seltsi salarohtusid, käskinud meest järgmisel neljapäewa öösel neid rohtusid sisse wõtta ja siis magama heita. Siis saada talle unes üteldud, mis tal tulla teha. Mees teinud nii. Unes tulnud keegi ta juurde ja ütelnud: "Wõta kolm Jüri nimelist meest ja pane elusalt altari kohta kiriku müüri sisse. Siis ei vaju kirik enam sisse." Meister wõtnud teisel päewal mehi appi, läinud mõisa wäljale ja wõtnud sealt tööliste hulgast kolm Jüri kinni. Need müürinud ta kiriku müüri sisse. Sest saadik ei vajunud müürid enam ja talle antud Jüride järele Jüri kirik nimeks. Jüri kiriku ehitamine. O. Hintzenberg Tapalt. Kirikute raamat. M. J. Eiseni rahvaluulekogust. Tartu, 1901
Koostanud Sirje Simson
| HARJU-JAANI | |
| JUURU | |
| JÕELÄHTME | |
| JÜRI | |
| KOSE | |
| Pikva | |
| KUUSALU | |
| LEESI | |
| LOKSA | |
| PRANGLI | |
| RANDVERE | |
| TUHALA |
