--------------------------------------------------------------------

Kuidas tekkis Juuru nimi?

Juuru hakatud kirikut ehitama. Otsitud selleks sobivat kohta. Arutatud ja peetud nõu, kuid õiget paika pole osanud keegi näidata. Pandud siis härjad vankri ette, laotud raske kirvikoorem peale ja lastud nad sihitult minna. Otsustatud nii: kuhu kivikoorem ümber läheb, sinna ehitatakse kirik.

Härjad vedanud koormat hulk aega. Viimaks jäänud vankri rattad suure tamme juure taha kinni ja kivikoorem vajunud küljeli. Sinna ehitatudki kirik ja pandud talle nimeks Juuru kirik.

Eesti Kirjandusmuuseum. RKM I 2, 773 (7). Üles kirjutanud Juuru Keskkooli õpilased 1959. aastal

--------------------------------------------------------------------

Juuru aleviku lähedal (kirikuõpetaja Brasche põllul) kasvab kaks üsna vana tamme (umbes 200 aastat), mille kohta rahvasuu räägib, et sääl vanasti Rootsi ajal kahe tamme vahel kirik olnud, mis teadmata põhjusel äkki maa alla vajunud. Tammed aga jäänud edasi kasvama ja kasvavad sääl tänapäevanigi.

Eesti Kirjandusmuuseum, ERA II 225, 445 (1). Üles kirjutatud Juurus L. Laarsilt 1939. aastal

--------------------------------------------------------------------

Uus kirik Juurus

Ammu tehti Juurus uue kiriku kallal tööd, sest vana oli liig elatand ja nõrgaks saanud. Esmalt on Juurdu kirikut ehitatud umbes aastal 1245, siis on teda uuendatud aastal 1498 ja nüüd paari aasta eest võeti uue kiriku ehitamine kätte, kus ühes nõuus ja ühel meelel mõisad ja wallad, ülemad ja alamad kätt selle suure töö külge panid, nõnda, et ta wäga ilusaste ja auusaste korda läks ja auusaste lõpetati. Wanad osad uues kirikus on: wõlwitud altari koda ja weel mõned tugewamad torni alusmüürid, muidu on kõik üsna uus. Ja küll on see nüüd üks kaunis Jumala koda, kaunis ja ilus wäljast ja weel enam seestpoolt.

Orelate kallal tehti weel tööd (orela meister Saarmann), muidu oli kõik walmis. Wäga kena on wana uuendatud kantsel, kelle pealt juba mõni sada aastat Jumala sõna on kuulutatud; nõndasamuti on altar wanast kirikust uude jälle uues ilus ülesse seatud. Keskpaika kirikut ripub kena uus kroonlühter, Atla hra von Barlöwen kingitud, kes 26 aastat kiriku wöörmündri herraks on olnud. Altari kahel pool on wäga kenad läbipaistwad pilt-aknad, kelle sarnast meie maa-kirikutes muidu ei tea olewad; need on, teine kiriku-patroni Maidla paroni Maydell ja teine Purila preili v. Helfreichi kingitud. Inglise hr. v. Staal on torni all suured uksed, mis ülewalt kena nikerdud kunst-tööga on ilustatud, lasknud ehitada. Need on aga mõned tähtsamad asjad, mis meie silmi paistsid; neid oleks weel nimetada, aga olgu sest küll; igalpool on ilu ja iga asi, kiwi ja puu, kõik annab tunnistust koguduse ühendusest ja ka armastusest, mis rahaga ja oma töö waewaga aidanud seda kõik korda saata - kellele? Kiri kiriku müüride peal annab wastust: "Auu olgu Jumalale!" ja teine kiri kiidab teises kohas: "Jumal on armastus". Wiisteist tuhat rubla on kirik maksnud, kolmas osa sest summast on talurahwa poolt kokku tulnud ja rõõmsaste ohwerdatud. Weike wõlg on weel tasumata, aga küllap seda seesama armastus ka pea ärawõidab; armastusel on mitu head nõuu, ja nõuuga tehakse, mis jõuga ei sünni teha. Kiriku plaan on arhitekti herra Bernhardi tehtud, ehitusmeister oli herra Sinisow, töö ülewaataja oli Treugut.

27-mal Augustil sai uus kirik Eestimaa kindral-superdenti L. Hörschelmann'i läbi sisse õnnistatud, mitme tuhande inimeste osawõtmisel. Kindral-superdent, patroni herra, kiriku wöörmündrid ja weel 6 õpetajat astusid kella 11 kiriku mõisast wälja ja läksid roongis uue kiriku poole, tee oli suurte auuwärawate ja noorte kuuskedega wälja ehitatud. Kiriku ukse ees pidas Jõelähtme õp. P. Loppenowe manitsust, siis andsid kiriku ehitajad wõtme kiriku eestseisjatele ja kindralsuperdent keeras ukse lahti "Jumala Isa ja Poja ja Püha Waimu nimel", kiriku seest kõlas kena koorilaul wastu ja rahwas hakkas igalt poolt kiriku sisse woolama. Küll oleks weel sissetulijaid olnud, aga kirik oli pea tungu täis; mõni hea tuhat inimest oli siiski weel õues. Sai kirik oma kantsliga, altariga ja kõige püha koja riistadega pühitsetud, siis hakkas Jumala teenistus harjunud kombel; jutlust pidas kiriku sees Kuusalu praus W. Kentmann, wäljas Risti õp. Bruhns; pärast jutlust luges weel kohaline õp. K. Hasselblatt ehituse aruannet ette ja rääkis mõnda endisest Juuru kiriku ja koguduse lugudest ja möödaläinud aegade mälestusest.

Pärast kirikut olid lauad kaetud ja paluti kehakinnitust nii hästi koguduse wöörmündritele ja koguduse ammetnikkudele, kui ka neile, kes olid eemalt tulnud kirikut pühitsema, ja räägiti ka sööma wahel mõnda tulusat ja armast sõna. Armas oli see päew ja kallis tema püha tallitus ja kõige osawõtjate meeles saab ta seisma kadumata ja wanemad saawad sest rääkima oma lastele, et põlwest põlweni Juuru rahwas saab meeles pidama: "See on Jumala auu-maja paik meie seas, seal on Issand ise kesk meie seas, seal walmistab ta meid oma puhta ewangeliumi läbi taewa riigi wastu!".

Ristirahwa pühapäewa leht. 10. septembril 1895

Koostanud Sirje Simson