<< Tagasi
LEESI
Leesi pühale Katariinale pühendatud jumalakoda ehitati
1865-1867. aastail Juminda kabeli järglasena ning eeskujuks
võttes mõni aeg varem (1853) Loksale püstitatud uut kabelihoonet.
Mõlemad, nii Leesi kui ka Loksa teenisid Kuusalu
koguduse mereäärsete abikirikutena, seepärast kutsutakse
neid kõnepruugis tihti kabeliteks tänini, kuigi kogudused on
iseseisvad olnud juba mitu aastakümmet.
Vana Juminda kabeli ja uue jumalakoja ehitamise lugu on
kirjas Leesi kiriku 50. aastapäevaks trükitud laululehel. Selle
järgi seisnud esimene kabel Juminda neeme otsas ja harva
läinud sealt laevad mööda, ilma, et laevamehed mäele ei oleks
tulnud, kabelis Jumalat tänanud ja oma anded kabeli laeka
pannud. Millal see kabel ehitati, ei ole teada, aga juba 1678.
aastal oli see nii vana, et uut tarvis läks. Samal aastal ehitati
uus kabel teise kohta Juminda külasse. Järgmise kabeli
ehituse kulud kandis selleaegne Kolga krahv Gustaw Otto
Stenbock.
Aastal 1865 oli seegi kabel nii vana, et seinad ja torn ammugi
vinklist väljas ning tormiste ilmadega oli alati hirm kabelisse
sisse minna. Nii pidi kogudus mõtlema uue kabeli ehitamise
peale. Nõupidamistel ei jõutud esialgu otsusele: kuhu
uus kabelihoone ehitada? Poolsaare idapoolsed külad seisid
Juminda küla poolt, läänepoolsed olid Leesi poolt. Viimaks
kaldus enamus ikkagi Leesi küla poole ja nõnda sai 15. mail
1865. a. praegusele kabelile nurgakivi pandud. Ehitustöö
kestis peaaegu poolteist aastat. 17. septembril 1867. a. oli viimane
lauapüha vanas Juminda kabelis, 1.oktoobril õnnistas
Ida-Harjumaa praost Berg mitme teise õpetaja juuresolekul
uue Leesi kabeli jumalakojaks.
Praost Woldemar Friedrich Kentmann on sel puhul kiriku kroonikasse
kirjutanud, et Leesi kabel ehitati uue Loksa kabeli plaani
järgi, kuid väiksemates mõõtmetes. Sularahas oli kabeli ehitus
läinud maksma 750 rubla, 150 rubla oreli ehituse kulu kaasa arvatud.
Suurem jagu sellest saadi kokku vabatahtlike annetustena,
200 rubla andis evangeeliumi-lutheri koguduste abikassa. Krahv
Stenbock andis materjali, ostis 100 rubla eest ühe pruugitud oreli
ja maksis esimesel ehituseaastal ühe müürsepa palga. Umbes 100
rubla võlga jäi õnnistamise päeval veel koguduse kanda.
Kerge tõusuga tee, mis viib põliste pärnade varju peitunud
Leesi kirikutrepi ette, läbib pikalt Leesi kalmistut – kirik
on ehitatud külakalmistu kagunurka. See paekiviseintega
hoone moodustub, tornialuse eeskoja järel, ühestainsast ristkülikukujulise
põhiplaaniga, rõhtsa puitlaega ruumist, mida
valgustavad suhteliselt avarad, ülalt kerge kaarega aknaavad.
Eraldiseisev koor puudub, pole ka käärkambrit. Eesti soost
orelimeistri Gustav Terkmanni (Targamaa) poolt 1905. aastal
ehitatud orel ei paikne läänerõdul, vaid küljetsi meestepoole
pingistiku ees. Orel on ühe manuaali, pedaali ja 8 heliseva registriga.
Põhjaseina ääres seisab oreliga samal joonel värvikas
kantsel, mille küljeniššidesse on mahtunud Kristuse ja kolme
evangelisti nikerdfiguurid. See varabarokne kantsel asus
1864. aastal mahalammutatud Harju-Jaani vanas kirikus, kust
jõudis, küll ümberehitatuna, kõlaräästa ning kunstipäraselt
viimistletud jalamita, naaberkoguduse heatahtliku annetusena
Leesi kabelisse. Neljas evangelistikujudest (Matteus)
on tänini Harju-Jaanis alles. Võib-olla on see, 1646. aastal
valminud tilseri- ja nikerdustöö tehtud Tallinna tolleaegse
nimekaima meistri Tobias Heintze töökojas?
Esimeseks altarimaaliks oli uues kirikus tõenäoliselt senine
Juminda kabeli altarimaal “Kristus ristil” – laudtahvlile maalitud
õlimaal 17. sajandi lõpust või 18. sajandi algusest. Vana
altaripildi vahetas uue pseudogootiliku altariseina paigaldamisel
1884. a. välja Tallinnas tegutsenud maalikunstniku ja joonistusõpetaja
Theodor Albert Sprengeli (1832-1900) kaheosaline
lõuend „Päästa mind, Issand!“ (ülaosas kujutatud Kristust ristil).
Matteuse evangeeliumi 14, 28-31 süžee, kus uppuv Peetrus
klammerdub merelainte eluohtlikus meelevallas oma Päästja
käe külge, leidis meelsasti kasutamist just rannakabelites.
Vana altarimaaliga ligikaudu samaaegne lõuendile maalitud
“Kristus ristil” omab autori signatuuri Tõno Mick ning pärineb
samuti Juminda kabelist. Leesi kiriku vanimad kunstiesemed
ongi kaasa toodud Juminda kabelist, sealhulgas puidust,
ülesepistatud rahapakk annetuste kogumiseks, imeline
kogu väga vanu laualühtreid, mitu tinakarikat ja –leivikut.
Eriti unikaalne on üks kolmeharuline küünlajalg, mida ei
hoita siiski kirikus, vaid hoopis kindlamas kohas. Tornieeskojas
rippuva kolmemastilise purjelaeva mudeli valmistas
1920. aastatel kohalik talumees Mart Paadimeister.
Vaata ka >>
