« Tagasi	LEESI Leesi pühale Katariinale pühendatud jumalakoda ehitati 1865-1867. aastail Juminda kabeli järglasena ning eeskujuks võttes mõni aeg varem (1853) Loksale püstitatud uut kabelihoonet. Mõlemad, nii Leesi kui ka Loksa teenisid Kuusalu koguduse mereäärsete abikirikutena, seepärast kutsutakse neid kõnepruugis tihti kabeliteks tänini, kuigi kogudused on iseseisvad olnud juba mitu aastakümmet. Vana Juminda kabeli ja uue jumalakoja ehitamise lugu on kirjas Leesi kiriku 50. aastapäevaks trükitud laululehel. Selle järgi seisnud esimene kabel Juminda neeme otsas ja harva läinud sealt laevad mööda, ilma, et laevamehed mäele ei oleks tulnud, kabelis Jumalat tänanud ja oma anded kabeli laeka pannud. Millal see kabel ehitati, ei ole teada, aga juba 1678. aastal oli see nii vana, et uut tarvis läks. Samal aastal ehitati uus kabel teise kohta Juminda külasse. Järgmise kabeli ehituse kulud kandis selleaegne Kolga krahv Gustaw Otto Stenbock. Aastal 1865 oli seegi kabel nii vana, et seinad ja torn ammugi vinklist väljas ning tormiste ilmadega oli alati hirm kabelisse sisse minna. Nii pidi kogudus mõtlema uue kabeli ehitamise peale. Nõupidamistel ei jõutud esialgu otsusele: kuhu uus kabelihoone ehitada? Poolsaare idapoolsed külad seisid Juminda küla poolt, läänepoolsed olid Leesi poolt. Viimaks kaldus enamus ikkagi Leesi küla poole ja nõnda sai 15. mail 1865. a. praegusele kabelile nurgakivi pandud. Ehitustöö kestis peaaegu poolteist aastat. 17. septembril 1867. a. oli viimane lauapüha vanas Juminda kabelis, 1.oktoobril õnnistas Ida-Harjumaa praost Berg mitme teise õpetaja juuresolekul uue Leesi kabeli jumalakojaks. Praost Woldemar Friedrich Kentmann on sel puhul kiriku kroonikasse kirjutanud, et Leesi kabel ehitati uue Loksa kabeli plaani järgi, kuid väiksemates mõõtmetes. Sularahas oli kabeli ehitus läinud maksma 750 rubla, 150 rubla oreli ehituse kulu kaasa arvatud. Suurem jagu sellest saadi kokku vabatahtlike annetustena, 200 rubla andis evangeeliumi-lutheri koguduste abikassa. Krahv Stenbock andis materjali, ostis 100 rubla eest ühe pruugitud oreli ja maksis esimesel ehituseaastal ühe müürsepa palga. Umbes 100 rubla võlga jäi õnnistamise päeval veel koguduse kanda. Kerge tõusuga tee, mis viib põliste pärnade varju peitunud Leesi kirikutrepi ette, läbib pikalt Leesi kalmistut - kirik on ehitatud külakalmistu kagunurka. See paekiviseintega hoone moodustub, tornialuse eeskoja järel, ühestainsast ristkülikukujulise põhiplaaniga, rõhtsa puitlaega ruumist, mida valgustavad suhteliselt avarad, ülalt kerge kaarega aknaavad. Eraldiseisev koor puudub, pole ka käärkambrit. Eesti soost orelimeistri Gustav Terkmanni (Targamaa) poolt 1905. aastal ehitatud orel ei paikne läänerõdul, vaid küljetsi meestepoole pingistiku ees. Orel on ühe manuaali, pedaali ja 8 heliseva registriga. Põhjaseina ääres seisab oreliga samal joonel värvikas kantsel, mille küljeniššidesse on mahtunud Kristuse ja kolme evangelisti nikerdfiguurid. See varabarokne kantsel asus 1864. aastal mahalammutatud Harju-Jaani vanas kirikus, kust jõudis, küll ümberehitatuna, kõlaräästa ning kunstipäraselt viimistletud jalamita, naaberkoguduse heatahtliku annetusena Leesi kabelisse. Neljas evangelistikujudest (Matteus) on tänini Harju-Jaanis alles. Võib-olla on see, 1646. aastal valminud tilseri- ja nikerdustöö tehtud Tallinna tolleaegse nimekaima meistri Tobias Heintze töökojas? Esimeseks altarimaaliks oli uues kirikus tõenäoliselt senine Juminda kabeli altarimaal „Kristus ristil“ - laudtahvlile maalitud õlimaal 17. sajandi lõpust või 18. sajandi algusest. Vana altaripildi vahetas uue pseudogootiliku altariseina paigaldamisel 1884. a. välja Tallinnas tegutsenud maalikunstniku ja joonistusõpetaja Theodor Albert Sprengeli (1832-1900) kaheosaline lõuend „Päästa mind, Issand!“ (ülaosas kujutatud Kristust ristil). Matteuse evangeeliumi 14, 28-31 süžee, kus uppuv Peetrus klammerdub merelainte eluohtlikus meelevallas oma Päästja käe külge, leidis meelsasti kasutamist just rannakabelites. Vana altarimaaliga ligikaudu samaaegne lõuendile maalitud „Kristus ristil“ omab autori signatuuri Tõno Mick ning pärineb samuti Juminda kabelist. Leesi kiriku vanimad kunstiesemed ongi kaasa toodud Juminda kabelist, sealhulgas puidust, ülesepistatud rahapakk annetuste kogumiseks, imeline kogu väga vanu laualühtreid, mitu tinakarikat ja -leivikut. Eriti unikaalne on üks kolmeharuline küünlajalg, mida ei hoita siiski kirikus, vaid hoopis kindlamas kohas. Tornieeskojas rippuva kolmemastilise purjelaeva mudeli valmistas 1920. aastatel kohalik talumees Mart Paadimeister. Vaata ka >>		HARJU-JAANI JUURU JÕELÄHTME JÜRI KOSE    Pikva KUUSALU LEESI LOKSA PRANGLI RANDVERE TUHALA