<< Tagasi	LOKSA Valgusküllane ja hoolitsetud Loksa kirik asub keset rohelust ja kalmisturahu. Pühale Maarjale pühendatud kirik, mis vahetas välja vana jumalakoja, ehitati 1847-1853. Aastail. Vana kabel ja matusepaik olid varem olnud jõe paremal kaldal. Küllap hüljati see koht raske, savise maa tõttu ning uus kirik ja kalmistu rajati nende praegusesse asupaika. Tänane kirikuhoone on Loksal asunud pühakodadest vähemalt kolmas. Kõige vanemas Kuusalu kirikuraamatus, mis veel vanemast raamatust, aastanumbriga 1675, ärakirjutatud on, loeme: “Kuusalu kogudusel on kaks rannakabelit. Teine ja vanem on Jumminda kabel. Teine Loksal, mis üks kena paik on, sai aastal 1629 parandatud, temale on püha neitsi nimi pandud.” Kirikuraamatus mainitud Juminda külas paiknenud kabeli järglasena ehitati 1867. aastal uus kirik Leesi külla. Mõlemad, nii Leesi kui ka Loksa teenisid Kuusalu koguduse mereäärsete abikirikutena, seepärast kutsutakse neid kõnepruugis kabeliteks tänini, kuigi kogudused on iseseisvad olnud juba mitu aastakümmet. Kuusalu kirikuraamatust loeme veel, et kui 1735. aastal sai Loksa kabeli varandus kirikuraamatusse kirja pandud, ei olnud seal muud kui üks väike kell, üks tinakarikas taldrikuga ja üks altarirätik. Küllap oli kehvas seisus ka kabelihoone ise, sest krahv Karl Magnus Stenbock lasi 18. sajandi keskel Loksale uue pühakoja ehitada. Selle kabeli pühitsemine toimus 27. augustil 1766. aastal. Sellest kabelist on pärit praeguse kiriku arvatav algne altaripilt, nüüd eeskojas ukse kohal asuv tundmatu kunstniku suur temperamaal “Püha õhtusöömaaeg. Kristus ristil” (umbes 1780). Praegust kirikuhoonet hakati ehitama 1847. aasta sügisel, mil pandi paika hoone aluskivi. Kahe aasta pärast oli hoonel katus peal ja 1850. aastal valmis kiriku torn. Kolm aastat hiljem olid ka sisetööd lõpetatud ning kirik sisustatud. Pühitsemistalituse kohta kirjutab Kuusalu õpetaja Eduard Ahrens järgmist: “27. septembril 1853 sai uus Loksa kabel kindralsupermendi härra dr. Reini läbi, Jõelähtme õpetaja praost Schüdlöffeli ja Kadrina õpetaja Helleniuse abil, pühitsetud. Kogudus oli hulgana kokku tulnud nõnda, et vaevalt kaks osa rahvast kabelis ruumi leidis, ehk see küll 12 ruutsülda vanast kabelist suurem on.” Loksa kirik on tagasihoidlik historitsistlik maakirik. Ühelöövilise pikihoonega liitub lääneosas veidi eenduv nelinurkne torn. Kirikusaal on talalaega. Erandlikult puudub kirikul käärkamber. Tagasihoidlikku hoonet ilmestavad profileeritud katusekarniis, avarad segmentkaarsed aknad, kvaadertahveldusega uksed ja balustraadid torni luukakendel. Kiriku kuuetahulise põhiplaaniga kantsel valmis kirikuhoone pühitsemise ajaks ja selle põhiliseks kaunistuseks on lihtne stiliseeritud liiliadekoor kõlaräästa servas. Värvilised aknaruudud annavad kiriku lihtsale interjöörile rõõmsa näo. Kiriku uus altarimaal “Ülestõusmine” valmis 1888. aastal ja selle autor on Tallinnas tegutsenud maalikunstnik ja joonistusõpetaja Theodor Albert Sprengel (1832-1900). Maali jaoks vaja läinud raha 275 rubla saadi kokku koguduse annetustest. 1889. aastal ehitati ümber kiriku kooriosa ja muretseti uus orel. Oreli ehitas eesti soost orelimeister Gustav Terkmann (Targamaa). Võib arvata, et Loksa kiriku oreliga on tegelenud ka tema poeg, veelgi viljakam orelite ehitaja August Terkmann, sest kirikutes asunud pillid vajasid ikka hoolt ja korrastamist. Seda kinnitab ka orelile kinnitatud messingplaat Alfred Borgmanni, laevatehase riigisakslasest töödejuhataja mälestuseks, kes oli annetanud oreli korrashoiuks 300 krooni. Orelil on 2 manuaali, pedaal ja 9 helisevat registrit. Lisaks orelile on kiriku pingiridade ees üle saja aasta vana harmoonium. 1894. aastal suurendati kiriku juures asuvat surnuaeda ning ehitati kalmistule kaks uut väravat. Kiriku vara on Loksal ikka hoolega hoitud. Tallel on vanast kabelist pärinevad 18. saj Tallinna tinavalaja Johann George Stieri loodud ristimisvaagen (1721) ja kaks küünlajalga. Kiriku esinduslikud kroonlühtrid peideti sõja ajal maasse ja ehkki nende kristallripatsid seeläbi purunesid, võib nende üle uhkust tunda tänaseni. Kirikuga on seotud Loksa haridustee algus. Kiriku laulumees Jakob Janter alustas lastele koolitarkuse andmist 1867. aastal. Kuna puudus koolituba, tegi ta seda esimesed 8 aastat oma elutoas, kuni esimese koolitare – Kõnnu valla külakooli valmimiseni. Köster Janteri tungival soovitusel astunud ka Hugo Lepnurm, kes sündis Kolga vallas, Tallinna Konservatooriumi oreliklassi.